Võitlus 'pahade pisikute' vastu

Kommenteeris: 0 Liige   Vaata kommentaare

Koostas: Suzanne Dixon

Loe biograafiat
Loe Pampersi pereinstituudi kohta

Artikli kokkuvõte

20. sajandi üks suurimaid saavutusi tervishoius oli levinuimate laste nakkushaiguste peaaegu täielik kõrvaldamine 95 kuni 100 protsendi ulatuses. Siiski on need "pahad pisikud" ikka veel meie keskkonnas olemas ning laste immuunsüsteemid peavad olema valmis, et lapsi nende pisikute eest kaitsta.

Vaktsineerimise abil omandab Su laps kaitse selliste haiguste vastu nagu poliomüeliit, läkaköha ja teised tabelis toodud haigused. Väikesed lapsed on eriti suures ohus, seega peavad lapsed saama kõik need vaktsiinid enne teist sünnipäeva. Kuna vaktsiine täiustatakse pidevalt ning erinevate tootjate vaktsiinid võivad kergelt erineda, võib Su perearstil olla Su lapse jaoks pisut teistsugune vaktsineerimiskalender. Igal juhul hoia käepärast selline tabel, nagu allpool esitatud, et Sa saaksid lapse vaktsineerimiste üle järge pidada ning igal perearstikülastusel üle kontrollida, et Su laps on saanud kõik seni vajalikud vaktsiinid. Ajakohastada tuleks Su lapse Punast Raamatut. Uued vaktsiinid on silmapiiril, nii et ära ole üllatunud selles graafikus esinevate muudatuste üle.

Hilisemas eas (nelja kuni kuue ja 11 kuni 16 aasta vanuselt) on Su lapsel vaja saada nn "võimendajaid", vaktsiinide lisasüste. Su laps saab suurema osa vaktsiinidest aga enne 18. elukuud, kus haigestumise risk on suurim. Pea kindlasti kogu lapsepõlve jooksul arvestust vaktsineerimiste üle ja võta need andmed igale arstivisiidile kaasa.

Vaktsineerimiskalender

Juhend haiguste kohta

Mis on vaktsineerimise varjukülg?

Vaktsineerimiskalender

Vaktsiin Sünnist 3. nädalani 1 kuu 2 kuud 3 kuud 4 kuud 12-24 kuud Hep-B 1 kaitseb B-hepatiidi , tõsise maksahaiguse vastu DTL (ingl. k. DTP) 2 kaitseb difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu Hib 3 kaitseb B-tüüpi haemophilus influenza vastu IPV 4 kaitseb poliomüeliidi vastu Pneumokoki vaktsiin 5 kaitseb pneumokokiliste haiguste vastu LMP (ingl. k. MMR) kaitseb leetrite , mumpsi ja punetiste (Saksa leetrite) vastu Varicella Zoster 6 kaitseb tuulerõugete vastu Hep-A 7 kaitseb A-hepatiidi , viirusliku maksapõletiku vastu. Meningitis C 8 kaitseb meningiidi ühe tüübi vastu.

1. Täpne ajastus varieerub vastavalt asukohale, kuid iga seeria täitmiseks on vaja kolme vaktsiini. Lisavaktsiine võib hiljem vaja minna. Nüüd on saadaval ka timerosaalivabad (elavhõbedavabad) vaktsiinid. 2. Vaktsiini uus vorm, DTaP, sisaldab läkaköhavaktsiini atsellulaarset vormi. Sellest on saanud eelistatav vorm, kuna see tekitab vähem palavikku. DTL on siiski paljudel juhtudel endiselt kasutuses ning annab sama hea kaitse kui viimase 30 aasta jooksul. 3. Hib-vaktsiini võib kombineerida teiste vaktsiinidega või anda eraldi süstina. Kuna see vaktsiini leidub kergelt erinevates vormides, on tähtis jääda terveks seeriaks sama kliiniku või perearstikeskuse juurde. Kui see pole võimalik, võta kindlasti kaasa vaktsineerimiskaart, millel on kirjas täpne teave vaktsiini kohta, et arst saaks vaktsiini eelmise doosiga sobitada. Mõnel juhul pole kuuekuuselt antav doos vajalik. 4. Poliovaktsiin antakse suukaudselt, kuigi on olemas ka süstitav vorm. Kooskõlasta see oma perearstiga. 5. Sellest vaktsiinist on mitmeid vorme, mis on aktiivsed erinevate bakteritüüpide vastu. 6. Seda vaktsiini ei anta rutiinse vaktsineerimise käigus. Küsi oma perearstilt, kas Su laps peaks selle vaktsiini saama. 7. A-hepatiidi vaktsiin (Hep-A), mis kaitseb teatud maksapõletiku vastu, on soovitatav riigi teatud piirkondades vastavalt haiguse levikusagedusele. Küsi oma perearstilt, kas Su laps peaks selle vaktsiini saama. Seda võib manustada pärast teist eluaastat ühe korra või rohkem. 8. Meningitis C vaktsiini antakse nüüd rutiinselt kahe, kolme ja nelja kuu vanuselt.

Ametlik teave vaktsiinide kohta on kättesaadav tervishoiuministeeriumist, Walesi ning Šotimaa vastavates asutustest ning Põhja-Iirimaa tervishoiu- ning sotsiaalministeeriumist. Infot teemal "Nakkushaiguste vastu vaktsineerimine" uuendatakse reeglipäraselt.

Juhend haiguste kohta

Siin on toodud nimekiri vaktsiinidest ning kirjeldatud haigusi, mida nad ennetavad. Õnneks töötab moodne meditsiin pidevalt välja uusi ja paremaid vaktsiine, nii et Su laps on kaitstud nende tõsiste haiguste eest vähemate süstide abil ja väiksema ebamugavustundega.

DIFTEERIA (D-täht DTL vaktsiinis)
B-TÜÜPI HAEMOPHILUS INFLUENZA (Hib-vaktsiin)
A-HEPATIIT
B-HEPATIIT
LEETRID (L-täht LMP-vaktsiinis)
MENINGIIT
MUMPS (M-täht LMP-vaktsiinis)
LÄKAKÖHA, (L-täht DTL-vaktsiinis)
PNEUMOKOKILISED HAIGUSED
POLIOMÜELIIT (IPV, süstitav poliovaktsiin, mida manustatakse süstina, või mõnel juhul OPV, suukaudne poliovaktsiin, mida manustatakse suhu)
PUNETISED (P-täht LMP-vaktsiinis)
TEETANUS, tuntud ka kui kangestuskramptõbi" (T-täht DTL-vaktsiinis)
VARICELLA ZOSTER või "tuulerõuged" (VZV-vaktsiin)

  DIFTEERIA (D-täht DTL-vaktsiinis). Difteeria on raske hingamisteede haigus, mis põhjustab paksu katu või kihi teket ninas, kurgus ja hingamisteedes, mis võib viia hingamistakistuse, südamepuudulikkuse, halvatuse ja isegi surmani. Kuni 20 protsendil juhtudest lõpeb haigus surmaga. Kõige suurem riskigrupp on väga väikesed lapsed.
[back to top]

  B-TÜÜPI HAEMOPHILUS INFLUENZA (Hib-vaktsiin). Haemophilus influenza on bakteriaalne nakkus, mis võib põhjustada kopsupõletikku, meningiiti, ägedat turset kurgus ja teisi tõsiseid põletikke. Tegu on ka bakteriaalse otiidi ehk keskkõrvapõletiku sagedase põhjusega. Enne vaktsineerimiste algust sai haemophilus influenza tagajärjel surma või tõsiseid kahjustusi tuhandeid lapsi. See on levinuim alla viieaastaste laste seas.
[tagasi üles]

A-HEPATIIT (Hep-A vaktsiin). A-hepatiit on maksa viirusnakkus, mis põhjustab palavikku, väsimust, naha kollasust ning isukaotust. Kuigi enamikel lastel sümptomid puuduvad või neid on vähe, võivad nakatunud täiskasvanud põdeda haigust kuid või isegi aastaid. A-hepatiit levib tavaliselt inimeselt inimesele nakatunud väljaheidete kaudu ning esineb harilikult puhangutena teatud kollektiivides. Arengumaades haigestuvad väga väikesed lapsed tihti sellesse haigusesse, kuigi Inglismaal teatatakse igal aastal napilt alla 2000 haigusjuhtumist. Lisaks Hep-A vaktsiinile manustatakse tihti immuunglobuliini süste, et võimaldada lisakaitset alla kaheaastastele lastele, kes on riskigrupis majapidamise või kogukonna mõju tõttu. Kuigi Hep-A ei ole rutiinne vaktsiin, soovitatakse seda mõnel pool välismaale reisivatele lastele või majapidamise või lasteaia liikmetele, kus on nakatunud isik.
[tagasi üles]

B-HEPATIIT. B-hepatiit on maksa viirusnakkus, mis võib olla väga tõsine ning viia isegi maksapuudulikkuse või kroonilise maksakahjustuseni. Täieliku kaitse jaoks B-hepatiidi vastu on vajalik kolm vaktsiiniannust. Ka noorukid ja täiskasvanud võivad kaitse jaoks selle vaktsiiniseeria saada. Haigust põdenutel võib olla suurenenud võimalus haigestuda hiljem maksavähki. Seega on varajasel kaitsel pika- ja lühiajaline mõju.
[tagasi üles]

LEETRID (L-täht LMP-vaktsiinis). Leetrid on viirushaigus, mis põhjustab löövet, köha ja palavikku ning võib viia kõhulahtisuse, kõrvapõletike, kopsupõletiku, ajukahjustuse või surmani. Kõige suuremas ohus on alatoitumuses või krooniliselt haiged lapsed. Leetripuhanguid tuleb Inglismaal igal aastal ette ning see on kogu maailmas levinud haigus.
[tagasi üles]

MENINGIIT. Meningiit on väga tõsine ajupõletik, mida võivad põhjustada mitmed bakterid, kaasa arvatud Neisseria meningitis A, B ja C. Meningitis C vaktsiin ei kaitse meningiit BNA vastu.
[tagasi üles]

MUMPS (M-täht LMP-vaktsiinis). Mumps põhjustab palavikku, peavalu ja kõrvasüljenäärme turset. Mõnel juhul viib see meningiidi - aju- ja seljaüdipõletikuni või entsefaliidi - ajuturseni. See võib viia ka kuulmiskaoni ning poiste ja meeste puhul põhjustada tursunud munandeid ja viljatuksjäämise võimalust. Mumps võib täiskasvanuna põdedes väga tõsine ja valulik olla, seega on parim lasta end varases eas vaktsineerida.
[tagasi üles]

LÄKAKÖHA (L-täht DTL-vaktsiinis). Läkaköha põhjustab nädalaid kestvat köhimist ja lämbumistunnet. Köhahoole järgneb iseloomulik sissehingamisheli, kui laps üritab õhku saada. Pärast seda oksendamine on tavaline. Läkaköha võib viia kopsupõletiku, atakkide, ajukahjustuse või surmani. Kõige suuremas ohus on väga väikesed vaktsineerimata lapsed, kes peavad haigestumise korral tihti haiglaravile minema. Haigestunud täiskasvanud põevad haigust raskelt, kuid tavaliselt taastuvad. Kahjuks võivad nad tihti haigust beebidele ja väikestele lastele edasi anda.
[tagasi üles]

PNEUMOKOKILISED HAIGUSED. Pneumokokk võib põhjustada kopsupõletikku ja meningiiti ja on levinuim kõrvapõletikke tekitav bakter. Pneumokokil on mitmeid allvorme, millest osade, kuid mitte kõigi vastu saab end kaitsta vaktsineerimisega. Nendesse nakkustesse haigestumise suurim risk on väikelastel. Seda vaktsiini ei manustata rutiinselt, kuid antakse neile, kes on erilises ohus. Lastele vanuses seitse kuud kuni kaks aastat, kes imikuna vaktsiini ei saanud, võib kasu olla ühest või kahest nimetatud vaktsiini süstist. Vaktsiini võivad vajada ka teatud rühmade üle kaheaastased lapsed.
[back to top]

POLIOMÜELIIT (IPV, süstitav poliovaktsiin, mida manustatakse süstina, või OPV, suukaudne poliovaktsiin, mida manustatakse suukaudselt). Polioviirus on levinud viirus, mis tekitab palavikku, kurguvalu, iiveldust, peavalu, kõhulahtisust, kõhuvalu ning kaela, selja ja jalgade jäikust ning nõrkust. Seda peetakse vanal ajal levinud haiguseks, mis põhjustas halvatust. Ometigi on see iganenud vaid seetõttu, et nii paljud meist said vaktsiini. Lisaks halvatusele võib poliomüeliit põhjustada hingamisraskusi või surma. Eelistatav on vaktsiini süstitav vorm, kuna suukaudselt manustatav vaktsiin võib seedimise kaudu keskkonda erituda. Neile aga, kes reisivad välisriiki, kus poliomüeliit on levinud või kus valitseb epideemia, annab parima kaitse suukaudselt manustatav vaktsiin.
[tagasi üles]

PUNETISED (P-täht LMP-vaktsiinis). Punetised, mida tuntakse ka saksa leetritena, on kerge viirushaigus, mis põhjustab löövet näol ja kaelal, kerget palavikku ja lümfisõlmede suurenemist. See võib eriti naiste ja tüdrukute puhul põhjustada artriiti. Raseda naise haigestumise korral võib laps surra või saada sünnikahjustuse. Lapsepõlves saadud vaktsiin kaitseb järgmist põlvkonda.
[tagasi üles]

TEETANUS, tuntud ka kui kangestuskramptõbi (T-täht DTL-vaktsiinis). Teetanus põhjustab tõsiseid ning valusaid lihaskrampe ning on sageli surmav. Seda võib nimetada ka lõuakrambitõveks, kuna see põhjustab lõualihaste kangestumist, mis muudab söömise võimatuks. Hingamisraskused põhjustavad surma. Haigust põhjustavad bakterid elavad mullas ning hakkavad jõudsalt arenema, kui satuvad sügavate haavade või torkehaavade kaudu organismi.
[tagasi üles]

VARICELLA ZOSTER või tuulerõuged (VZV-vaktsiin). Tuulerõuged on äärmiselt nakkav haigus, millega kaasnevad sügelev lööve ja haigusnähud hingamisteedes, mis enamasti ei kujuta endast tervetele lastele ohtu. Haigus võib ohtlik olla väikelastele, täiskasvanutele, kes pole haigust põdenud ega vaktsiini saanud, ning immuunpuudulikkusega inimestele. Seda vaktsiini ei anta rutiinse vaktsineerimise käigus. Haigus kestab 7 kuni 21 päeva ning selle pikk peiteperiood tähendab seda, et haigust kandev laps annab selle edasi sadadele inimestele, enne kui keegi aru saab, et ta on haige. Kõige parem on põdeda haigus läbi või saada vaktsiin noores eas. Haigusele mitteimmuunsetel naistel võivad sündida lapsed, kes on varases eas haigusega kokku puutudes tõsises ohus. Enamik vaktsineeritud inimesi on haiguse vastu kaitstud, kuid need vaktsineeritud inimesed, kes tuulerõugetesse haigestuvad, põevad seda väga leebelt.
[back to top]

Mis on vaktsineerimise varjukülg?

Vaktsineerimine on üks aastatuhande suurimatest triumfidest, mis on meie laste elu tohutult muutnud. Kuigi vaktsineerimisega võivad kaasneda kõrvalmõjud, on see oht väga väike ning probleeme, mis on kõik palju kergemad kui haigusega seotud ohud, esineb väga harva. Paljud tänapäeva lapsevanemad on üles kasvanud, nägemata neid haigusi, mille vastu me oma lapsi vaktsineerime, seetõttu on vahel, eriti siis, kui lapsel tekib palavik või valu jalas, raske mõista, miks seda tehakse. Ükski inimene, kes on tundnud läkaköha, difteeria või leetrite põhjustatud tõsiseid haigusnähte, ei kahtle kindlasti selles, et vaktsineerimine tasub end ära. Siiski tuleks sind teavitada kõigi meditsiiniliste protseduuridega seotud riskidest. Siin on mõned, millele seoses vaktsineerimisega mõelda.

Võimalikud „head probleemid“: Väiksemad reaktsioonid, mis tihti vaktsineerimisele järgnevad

  Palavik. Enamiku vaktsineerimiste korral on mõningane palavik oodatav – see on märk sellest, et keha reageerib vaktsiinile meie soovi kohaselt, suurendades immuunsust. Üldiselt tõuseb palavik iga järgneva annusega mingist kindlast vaktsiinist. Kui palavik pärast süsti tekib, hoia käepärast kraadiklaas ja õige annus paratsetamooli. Kutsu perearst, kui palavik muutub liiga kõrgeks või kestab rohkem kui üks-kaks päeva.

  Paikne punetus, tursed. Koht, kuhu lapsele süst tehti, muutub natuke hellaks ja läheb veidi tursesse. See on järjekordne märk sellest, et vaktsiin toimib, kutsudes esile organismi reaktsiooni. Ebamugavustunnet vähendavad paratsetamool või ibuprofeen ning süstekohale asetatud soe flanellriie. Kutsu perearst, kui punane laik on suurem kui kaks sentimeetrit, eritab mäda või on kahe-kolme päeva pärast ikka veel punane. Mõnikord võib väikesemõõduline rasvkoekahjustus süstekohal tekitada väikese kõva muhu, mis püsib kuu või kaks, kuid kaob. See ei tohiks siiski olla punane või hell.

  Lööve. Mõnikord tekitab vaktsiin selle haiguse, mille vastu vaktsineeriti, kergema variandi. Sümptomid, mis võivad tekkida kuni kaks nädalat pärast vaktsineerimist, on väga leebed ning ei põhjusta tavaliselt erilist muret.

Võimalikud halvad probleemid

  Allergiline reaktsioon. See on ülimalt haruldane, kuid väga tõsine nähtus. Mõnikord on lapsed vaktsiini koostisosade suhtes allergilised ning neil tekib allergiline reaktsioon. Näiteks võib munade suhtes allergilistel lastel olla probleeme vaktsiinidega, mis on loodud algselt munadel kasvatatud viirustest. Allergilise reaktsiooni sümptomite hulka võivad kuuluda laiguline, punane lööve (nõgestõbi), õhupuudus, kähinal hingamine, hingamisraskused, kahvatus, peapööritus või kiire südamerütm. Need sümptomid võivad avalduda mõne minuti kuni tundide jooksul pärast süsti saamist. Sel põhjusel laseb enamik tervishoiuasutusi sul pärast vaktsineerimist natuke aega oodata, enne kui sa lahkud, samuti peaksid sa kohe tagasi tulema, kui pärast lahkumist avalduvad nimetatud sümptomid. Kui su perekonnas on levinud allergiad või kui kellelgi su perekonnast on olnud vaktsiinile allergiline reaktsioon, teavita arsti sellest kindlasti enne vaktsiini andmist.

Tagasi üles