Kui meie laps oli pisut üle aasta vana, otsustasime abikaasaga, et oleks aeg minna perega õhtustama restorani, mis enne lapsesaamist oli üks me lemmikutest. Mina ise olen rohkem võta-laps-kaasa-ja-vaata-mis-juhtub tüüpi kutt, aga mu naine oli tõsiselt mures, et meie tütrel tuleb peale jonnituju ning me satume väga piinlikku olukorda.
Mu naise kartused osutusid tõeks ja meie esimene õhtu väljas oligi täielik katastroof. Kõik, mis võis vähegi viltu minna, läkski. Meil kulus poolteist kuud, et koguda piisavalt julgust veel kord proovida. Ja proovisimegi, aga sel korral oli meil plaan (meie näpunäited leiate altpoolt).
Ilmselgelt olime mõlemad üpris närvilised enne meie järgmist röövretke restoranis söömise põnevasse maailma. Valmistamata seegi kord pettumust, suutis meie tütar ümber lükata veeklaasi ja võtta suure ampsu ühest rasvakriitidest, mille tähelepanelik kelner meile toonud oli. Lõpuks, kui paarike naaberlauast tegi komplimendi meie hästi kasvatatud lapse kohta, me siiski teadsime, et hoolikas planeerimine oli vaeva väärt.
Koha valimine
Restoranis
| Seotud artiklid |
Kaks on seltskond: kodus koos väikelapse ja vastsündinugaVärsket maailmakodanikku ümbritsev melu ja tähelepanu võib vanemas lapses tekitada tunde, et tema on… Loe seda artiklit |
|||
Ei! Ei taha! Ei tee!Ma tahame, et meie lapsed käituksid hästi, kuid me ei taha maha suruda nende loovust ja eneseteadvu… Loe seda artiklit |
|||